Šhhh...Ma räägin: Vaata naaber jälle läheb vetsupaber hambus,juurikad kaenla all ja võtmekimp sõrme otsas.

Kõige parem lahendus on muidugi minna poodi täis kõhu ja nimekirjaga. Kindel on see ,et tühised ostud jäävad tegemata ja isusid pole vaja rahuldada.
Alguses kasutasin ka mina nimekirja ,nii nagu vanasti. Nüüd kasutan ma telefonis äppi mis on veel parem.

Minu üks suur viga on see ,et ma lähen poodi ju tegelikult mõttega süüa ostma.
Poes olles..
1. Oii... sellist taldrikut oleks mulle hädasti nüüd vaja.
2. Hm, huvitav kuidas oleks asendada oma vana pann sellega.
3.Ah ma ostan talle selle mänguasja, ehk talle ikka meeldib.
4. Issand, miks ma varem seda huulepulka siin ei näinud!
5.Äkki ma teeks hoopis midagi paremat süüa!
6.Mul ei ole üldse mingit isu hetkel.
7.Õhtul vaatame filmi siis on vaja kindlasti neid juurde.. ah pisut nimekirja täiustamine.
8.Äkki tuleb keegi ikka külla ..
9.Võtan ikka selle veini, proovin ära.
10. MmM... ma maksan teise kaardiga.

Ja lõpuks ma jõuan koju südamevalus , miks ma pidin ostma kokku neid asju praegu.
Esiteks annab mul viiendale korrusele mitme kotiga jalutada ja ilmselt minu naabrid naeravad mind nähes juba ammu. ,,Vaata naaber jälle läheb vetsupaber hambus, juurikad kaenla all ja võtmekimp väikse sõrme otsas.'' *PIINLIK*
Poodi minekut ma küll lükkan muudkui edasi aga jah kui sinna minek on siis on ju kõik asjad kodus järsku otsas. Küll pole nõudepesuvahendit ega vetsupaberit ja see nimekiri ei lõppe.