Eelmisel korral jooksime mehega sellest püsti pandud putkast mööda, kuid sel korral minu mees otsustas jääda kuulama ja no see minu nägu tol hetkel. Kuidas öelda mehele ilma sõnadeta : ,, Musi tule ära.'' :D
Mees kes seal tihti oma igapäevast juttu ajab oli seal ka siis seekord.
Muidugi otsustas ta siis pöörduda just kui oma jutuga minu poole ja rääkida kõike seda müügi juttu mulle.
Jäin tema juttu siis kuulama ja arutlemise käigus selgus ,et tegelikult hind ei erinegi meie elioniga.
Kuna meiegi pole teab mis rikkurid ,et lubada omale koju kaht telekat mis on varemgi teema olnud siis Starmani lahendusel on võimalus vaadata telekat nö. läbi arvuti. Härra muidugi vihjas sellele ,et kui meie oma kaasaga ei saa kokkuleppele mõnes asjas ja kisume tülli siis lahendus on olemas.
Vastasin ,et me väga ei tülitse ja noh tegelikult ka. Me lihtsalt vaatame samu asju.. , vahel tekib siuke veider tunne. Armastus kellega sa koos oled on nagu SINA. See pole halb, ma arvan.
Järgmisele küsimusele kanalite soovi osas osutas ta spordikanaleid minu mehele. Ja see nägu ,kui minu mees vastas :,, Me jah väga sporti ei vaata.''
Ilmselt ta mõtles ,et mina olen nii kuri naine ja ei luba sporti vaadata. Kuna mina enamus kanalid seal kokku valisin ja lepingud,numbrid vahetasin. EIIIII... ma ei ole.
Ma olen ju alati soovinud väiksest peale ,et ma saaksin enda kõrvale mehe keda ei huvita mingi iga aastane suusatamine või veel enam JALGPALL! Mulle meeldib küll seda palli ise taga ajada ja minu mäletamist mööda tegin ma kooli ajal korralikke kaelkirjakuid selle palliga aga vaadata seda ma küll ei viitsi. Ilmselt on mul mingi teema selle kõige vastu ja vanaisa on suur abiline olnud. Tema vaatab tõepoolest suusatamist ja jalgpalli nii hirmus tõsiselt ,et ta lausa karjub tugitoolilt sinna kaasa.
Jalgpalliga muidugi ma mäletan kõige vingemat seika oma algklassist. Teate neid vanu jalanõusid mis olid kunagi miljon aastat tagasi moes. Mustad ja suured saapad mis praegu meenutavad meeste töö saapaid. No just! Minu elu esimene kehaline kasvatus oli nii vinge lausa, et kuna mul polnud siis tol hetkel jalanõusid kaasas. Tahtsin jube suur olla ja panin ema saapad jalga. Mis sellest ,et need olid ikka hiigel suured. No vot, staadionile minnes pani meie õpetaja paika ,kes kus on ja mis teeb.
Ma kartsin muideks palli! Ja mind lollikest pandi väravasse seisma. Muideks ikka selle suure värava ette, mitte väikse. No seal ma siis värisesin oma suurte saabastega ja ootasin millal see suur pall mu oimetuks lööb. Terve klassitäis pööraseid ajasid seda palli taga ja jooksid minu poole hullu kiirusega. Mina muidugi seisin ,ootasin millal see kokkupõrge toimub. Ajasin end kronksu ja kui see pauk tuli siis kõik ohkasid. Avasin oma silmad ja mida ma näen. Minu suured saapad päästsid minu ja meie tiimi. Pall põrkas otse mu saapa ninale nii ,et sinna tuli lausa mõlk sisse poole. :D
Milline mälestus.
No Starmaniga sai meil siis leping tehtud ja millalgi kunagi on meil siis kõik uus Septembri kuus.
Ma olen muidugi alati Elioniga leppinud ja sellega kindlaks jäänud. Kuna emal ja vanaemal ,ning mehe emal on. Miks meil siis ei või sama olla, kui see nii hea on. Eks me saame siis nüüd teada ,kui palju teisiti hea on Starman.
Hambavalust ka siia juurde.
Teate sinine mu põsk enam õnneks ei ole, kuid valu ei ole kadunud. Möllan siiani veel küüslaugu,sibula, teekottide ja kohupiimaga. Loodan kiiret üleminekut ja kui seda siiski tulemas pole siis tuleb sinna puuri alla ronida. Ma kardan seda samamoodi ,nagu kartsin väravas seistes palli.
