Käisime eile mehega lasteaias isadepäeval. Arvasime, et üritus toimub saalis, kuid meie üllatuseks toimus see hoopis teises kohas. Nimelt korraldati üritus just kui mängutoas, mis meenutas pisut 2 toalist korterit ja millest ühe ruumi uksel oli silt : ,,Maniküür ja Pediküür''.
Lasteaia ruumis on see õige siis ilmselt omada sellist ruumi mängutoa kõrval.
Üritus pidi algama kell 5 ja kõik lapsed ei olnud veel ilmunud. Märkasin ainult emasid ja isasid koos kringlite ja võileibadega tulemas. Kuna meie kutset ei näinud ja lastevanemate koosolekul olin ma tööl siis ei olnud võimalik minul seda muud moodi teada, kui läbi vanaema, kes ei teadnud midagi sellest. Vanaema:,, Ei, mina ei teadnud midagi sellest. Võimalik, et koosolekul siis räägiti aga vahet pole, ma olen koguaeg siia kringleid toonud.'' Mis siis seal ikka, ootame ja ootame, kui järsku meie karud uksetaga koputasid. Tantsu, laulu ja luuletuste osas on dannu ikka tõesti tubli. Kartsin väga seda, et nii nüüd see liumägi, pallid ja köied tema silma alla satuvad võib see õpetaja üksi need salmid ära lugeda. Teise variandina, kui ta näeb mind ja issit siis on ka kõik, sest suurem rõõm on meid näha. Issi sai endast ka ilusa pildi, mille dannu oli temast joonistanud ja hiljem selle au riided ise selga panna või kodus ise dannule kakaod teha (mis on tema viimase aja lemmik).
Kurb oli küll lahkuda samal õhtul, kuid mees pidi tööle minema ja mina tegelikult oleksin dannu kaasa võtnud aga vanaema arvas, et lasteaias on hetkel see periood kus nad ainult õpivad ja arenevad ja paha on teda sealt eemale võtta. Leppisin selle mõttega ja suured kallistused saime ära tehtud enne lahkumist.
Sildid: Armastus, Isadepäev, laps
