Oma sünnipäeval haige juba teist korda järjest

Ma ei plaani tuua vabandusi pikast pausist, sest see on lõpuks ju iseenda valik kui tihti me kirjutame ja millal. Kui pole millestki rääkida siis ilmselt ei maksa ka tühja lehte ja tähtsusetut loba ülesse maalida. 15 aprillil oli mul sünnipäev, järjekordne selline planeeritud päev mil olla haige. Ma ei teagi kas asi on kevades või selles, et sünnipäevad on just kui ülemineku periood.


Tegelikult suutsid teised selle päeva minu jaoks helgemaks muuta  ja päeva ei tee eriliseks sinu mõttemaailm, et vot nüüd olen 22 ja peaks ju rõõmus olema. Nähes enda ümber teisi kes oskavad sind hinnata ja väärtustada sellisena nagu sina ise oled, eelkõige märgata ongi see mis muudab 1 päeva täiesti teistsuguseks. :)

Jah palju on teistmoodi, näiteks nagu üks marakratt tuli oma kodinatega Põlvast Viljandisse ja harjub uue lasteaiaga. Usun et see minu hirm oli pisut suurem võrreldes tema omaga. Mis nüüd saab? Issand mis me teeme? Kaua see nii on? Mis juhtub kui..?

Tegelikult on ta täitsa tubli, natuke on vaja reeglite järgi elada, sest muidu tahetakse ikka multikaid vaadata võimalikult kaua ja võimalikult palju.  Süüa hommikuhelbeid, karjuda täiest kõrist, et naaber ka mu häält kuuleks. Nõuda teist värvi jalanõusid ja kindlasti rääkida, et ma ei maga lasteaias täna eksole ju? 


Ja tegelikult kõik me harjume veel senimaani oma uue elukorraldusega...

Sildid: , , ,