Läbi kisa ja pori meie nädalavahetuse torin!



Käisime nädalavahetusel Tallinnas perega ja igal ühel oma eri põhjus miks sinna minna.
Lapsele oli vaja lasteaeda uusi rihmikuid ja mees oli lukuga pusa otsingul. Teadsin küll mis mind ees ootab, nimelt pikk päev poodides koos väikese jungriga kes kohal ei püsi. Ma ausalt imetlen neid vanemaid kes saavad oma lastega riidepoodides, toidupoodides..kus iganes teistes poodides käidud rahumeeli ilma ühegi järgi tormamise, sosistamise, käest haaramiseta.
Meie oma on nagu duracelli jänes, poodi näeb siis hakkab kas peitusemäng või tagaajamine. Valiku teed muidugi ise, kuna lõpuks sa oled karvad püsti ja seletad küll mitmeid kordi, et siin ei jookse. Pigem rohkem nagu endale seda juttu. Hea küll saad käest kinni ja tahad nii väga rihmikuid jalga proovida aga laps ei pane. Ja teine hetk oli see kuidas ma kujutasin end lõpuks ette 1 rihmikut jalga surumas, kui laps ise eest jookseb. Meil läks nende rihmikutega vist kusagil 15-20 minutit kui sai lõpuks jalga proovitud. Mees leidis ka omale pusa ja 50 paari teksade seast omale selle õigema leidis. (Minu jaoks on kõik teksad ühte värvi) :D Nädalavahetused nagu ikka rahvast on poodides väga palju. Järjekord siin ja seal, ning see pidev ringi seiklemine ühest osakonnast teise väsitav, samas laps käeotsas sikutamas. Sport Directis jõudis laps mulle juba öelda:,,Emme mine küsi selle tädi(poemüüja) käest kus see väljapääs on noh!'' :D kuna me olime vist teinud juba seal poes 10 tiiru samade lettide vahel, sest mees otsis omale sobivaimat trennisärki. (Minu mõttes...Gaad see on lihtsalt üks särk). Lõpuks kui me enam ei leidnud midagi, kuna nälg pressis üle ostusoovide aga igas söögikohas meeletu järjekord otsustasime me rämpstoidu kasuks.
Ja nii humoorikas kui see ka pole. Mc Donald's-is olen käinud vaid lasnamäe omas kõige enam, sest me ju elasime praktiliselt selle kõrval. See nostalgia hetk sealt läbi sõites. Minu emotsioonid olid kõrgendatud, nagu laps oleks saanud kodu juurest mööda sõita. ( Ei see Tallinna igatsus kao).
Pärast lasnamäe seiklust läksime Roccasse uuele ringile( kus me siis tegelikult oma põhi ostud tehtud saimegi).
Mina sain õhulisema musta pluusi, valge tavalise pluusi ja ühe jaki. Hommikud on jahedad aga päeval on jällegi kummaline jope seljas ringi käija.
Muidugi ma ikka pidin lapsele ka selle musta värvi laheda jope ostma ja teisalt see roosakas-oranzikas pluus mis tõsiselt kift välja nägi peale 100 jonninäo, palumise ja anumisega seljas oli.
Muidugi suutis ta ka meid viimse piirini viia, kui naisteosakonna retuusiletilt 1 pool retuuse maha lükkas. ( Minu nägu sel hetkel) Muidugi tormas ta peale seda nalja issi juurde meesteosakonda ja ei rääkinud oma pahandusest. Mina tahtsin kiirelt poest ära minna pärast sellist seika.
Kodu poole sõitma hakkasime me kusagil seitsme paiku ja minu jaoks oli see aeg nii hämmastavalt kiirelt möödunud.
Kodu oli nagu segasumma suvila, ning kõik lükkasin siis nii öelda homse varna.









Pühapäeviti ma tavaliselt koristan hullumeelselt ja teen koduseid toimetusi. Aga vot ma olin nii väsinud eilsest, et magasin vaat et 10.00-ni :). Laps ja mees juba varakult multikaid vaatamas ja ühel hetkel sosistamas.
Laps ütlemas issile:,, Oii oii, ma ütlen küll emmele kõik ära.'' Kuulsin, et midagi toimetati ja tulin siis vaatama.
Mees oli hommikul kohvi teinud ja tumbale asetanud(tumba on meil diivani laua asendus). Ei möödunud sekundit kui kuum kohv hoopis vaibal ilutses suure laiguna. Ma siis muidugi haarasin kõik mis andis alustades pesupulbri, nõudepesuvahendiga ja lõpetades äädika kallamisega vaibale.
Küürisin seda vaipa 10.00-14.00-ni ja lõpuks nägin vaibal juba punaseid plekke. Ma küürisin palja käega, kuid pesupulbri tükid on nii karm teema nahale, et mu näpuotsad olid tulipunased ja mõnest tilkus vaibale verd. Ma olin pühaviha täis ja mõtlesin, et miks minul. Lumivalgel vaibal siuke plekk ja nüüd.  Okei.. hinga sisse ja välja, palusin tolmuimeja tuua omale et vahepeal koristada kirjutuslaua sahtlid puhtaks ja mees tõmbas ka üleliigse pesupulbri sisse kuni äkki käis jube kahtlane hääl ja korraga vaikus. Kuidas on võimalik, et 1 õnnetuse otsa järgneb teine. Jah tolmuimeja andis otsad ja mootori kärsahaisu oli tunda pikka aega. Vähe sellest, meil on autol ka mõned vead mis vajasid kiirelt parandamist aga siiski on vaja teha mõningaid sõite. Ilmselt polnud pühapäev minu päev. Sõitsime maale mehe ema juurde ja tagasi tulime pedaal põhjas 60km/h. Jube tore. Viskas kõik mustmiljon muud asja ette ja maja juurde jõudes ma arvasingi, et sureb seisma jäädes ära. Õnneks ei, kuid tööle ma järgmisel päeval ka ei kavatsenud riskiga minna. Suvel sai nii mõnigi kord nagu tank tööle sõidetud ( ehk. liikluses hoiad pöialt, et keegi ees ei stoppa ja valgusfoorid on rohelised. Hooga kodust-tööle muidu sureb välja). :D ÕUDNE!

Esmaspäeval läksimegi kahekesi käsikäes jalgsi lasteaia poole sammudes, vähemalt on ilm armuline olnud.
Praeguseks on auto paranduses ja kui see viga nüüd lahendatud saab no siis vist pidi kohe pikemaks ajaks mured lahendatud olema. See tahmafilter pidi olema kõige suurem piin sel autol meil.

Noh ja unustasin kõige olulisema!
Kuna mul vaip kuivas rõduäärel, tolmuimeja oli otsad andnud, laps voodisse saadud. Asusime Bauhoffi kaapitsa järele. Kuna mina olen ka see tüüp, kes on eluaeg valesti koristanud siis Malluka viimane koristuspostitus päästis natuke mu pühapäeva. :D
Tõesti me oleme tõsise mustuse sees elanud, ma ei uskunud seda et pärast mopiga küürimist ikka on jube must.
Kui ma kõik toad selle kaapitsaga läbi rallisin mulle kohe näis, et mul on elus esimest korda puhas põrand!
Nii möödus siis meie nädalavahetus läbi kisa ja pori! :D

Sildid: , , , ,