Käisime ka rääkimas oma lapse murest ja tema käitumisest. Arvasin alati, et range suhtumine ja kindel kord on ainuke variant meie puhul. Tegelikult nii ei olegi ja eks me mõningaid nippe saime ka juurde kuidas tulla toime erinevates olukordades. Vahel tekkis küll tunne, et miks ei võiks meil olla SUPERNANNY-t :D. Mäletan nii mõndagi episoodi ja mõtlesin, et jumal mis seal toimub kuidas on võimalik ühel väiksel lapsel selliseks muutuda. Seal samas need lahendused mida pakutakse toimivad aga kardan iseenda järjekindluses. Minagi olen selline, et ei tahaks tõusta 7.00, tõuseks hoopis 7.30 või vajutaks veel snoozi ja ärkaks hoopis 8.00 ja siis hakkaks jooksma ühest toast teise.
Hindan väga teistes seda režiimi ja kalendrisse aja broneeringuid, et millal miski on.
Kui muidu on seda pidevat multika vaatamist siis nüüdseks oleme tänu vanaemale igasugu töövihikuid, värviraamatuid ja muid arendavaid vihikuid soetanud.
Tõepoolest see toimib!
Teda huvitab ülesannete lahendamine ja mis on huvitav minu jaoks, et ta süveneb sellesse.
Arvestades muid asjaolusid teistega koos näiteks mänge mängides või õues viibimine, no see vaba aeg ei sobi tema plaanidega kokku.
Zootopia puslet panid nad issiga kenasti kokku ja pidime ka selle teemalise multika ära tsekkima.
Mõni nendest töövihikutest on muide veel täiesti minust või veel minu õest jäänud alles. :)
Vahva on näha enda käekirja!
Juba homme saame teada mis või kuidas peaksime edasi toimima oma kurjajuurega dannul.
Ja teisalt on ta nii armas pugeja!
