Teate, ma siin juba paar päeva jebin oma blogiga ja küll siis ei lase lugejatel kommenteerida kenasti või ma ise ei saa vastata, olen ausalt hädaline!
Vahest viskab isegi nii üle lausa, et lihtsalt tahaks kolida selle pesaga siit ära.
Aga kolida pesaga kuhu?
Eriti veel praegu on nii vale hetk, tehakse hääletamisi ja ma tegelikult hiljuti tegin selle pesa enda jaoks mugavaks, või teisalt keeruliseks. No mingi jama mul on, wordpress ise näib nii kutsuv aga samas nii eemale tõukav, ma olen jäär ja kui see worpress paistab *boring siis ma vajan särtsu. :D
JA MUIDEKS, rääkides hääletamisest.
Ootan sinu häält! Just, ka seda pisemat :)
Otsi minu blogike ülesse SIIT -> http://eba.marimell.eu/
Elulised blogid -> marleenleppik.blogspot.com.ee
Ühelt IP-lt 5 häält!
Kuidas teie oma blogil pesa punutud saite?
Mis arvamused on teil üldse bloggeri ja wordpressi vahel?
Nädalavahetusel oli nii mõnna ilm ja meie veetsime selle Tartus. Kõik oli muidugi nii kaua ilus kui tuli siuke tuul, et lõpuks mul sellest päevitamisest ei tulnud muud välja midagi, jändasin selle pesurestiga. Püüdsin paar korda ema aluspükse juba veranda vahelt kätte saada ja mees leiutas viisi kuidas pesurest minema ei lendaks, siit
nipp: Võta kaks parajat telliskivi ja aseta need pesuresti jalgade peale. Volia!
 |
| Türgi originaal siis :D |
Tartus oli tore, kuulasime reisimuljeid (minu pere käis Türgis), muidugi sain oma luige naha tõttu ka parajat naeru meie pere šhokolaadide poolt.
Soovisin hullu moodi omale tegelikult punast rahakotti, sest must rahakott ei pidavat hea olema. Öeldakse, et punase rahakoti näol püsib raha paremini alles!
Ja no sain! Muidugi veel sain ka sellise peo clutch-i kärts punase, tärgatas peas ka mõte, et tegelikult on mul punast millega kokku sobitada EBA-ks küll.
Samas appi, see on juba 10. juuni ja ma ei ole selleks kuidagi valmis. Tähendab ma ei ole kindel oma minekus, mees väga ei tahagi minna.
See tekitab nii palju asju minu peas, hirmu, rõõmu, ootust, kurbust - kõike!
Kurb, sest mul on tunne, et see üritus jääb mulle ära nii paljudel põhjustel.
Rõõmus, sest ma olen nii õnnelik kõigi üle!
Ootust, sest ma ise tahaksin sisimas väga minna.
Hirmu, sest kõik mu plaanid on katkised ja teisalt kohata kõiki korraga.
Ah mis ma pläman, tegelikult küsin veel juurde ka seda, et mida oskate arvata minu kahest vlogist?
Hetkel ei ole olnud plaani midagi juurde teha, aga kõige parem on kuulda teie poolset tagasisidet.
I know, kaamera pole veel päris minu sõber, et sinna sisse vabalt rääkida just siis kui käima lülitan, aga teate kui teile meeldib, siis meile ka meeldib!Sildid: #lapsed, Blogijad, EBA2017, Eesti Blogiauhinnad, Mida ilma, Suvi
