Just! Eks see ole ka pingetest mis meil lapsega on aga mul endal tavaliselt sellist isutust väga ei ole muidu olnudki. Täna on õues täiesti suvine ilm ja mina toimetan töödega õhtu üheksani välja.
Ehk ka sellepärast sellel nädalal vähe kiirem aeg, et postitusi ülesse riputada. Ma tahan enda jaoks kindel olla selles teemas mida ma kirjutan, ega siis alati kõik avalikuks ei saagi. Aga võin öelda raudselt, et varsti on oodata uut videopostitust! Ettenägelik ma olla ei oska, sest kõik tuleb käigu pealt ja luban, et igav olema see ei saa!
Tegelikult peaksin vist oma kotitäis suveriideid kapi otsast alla võtma. Ehk mõni enam selga ei lähegi? Oh õudu 😱 No vast ikka päris nii hull ka pole.
Lisaks kõigele tuleb mul täna pikk sõit õhtu peale üheksat Põlva suunas ja tagasi Viljandi ilmselt jõuame üsna hilja. Küll aga ma ei muretsegi väga sõidu pärast, tegelik põhjus on ikka nendes metsloomades. Ma olen juba kaks korda põdraga tõtt pidanud vaatama, ei tea kas sellepärast et ütlesin mehele naljaga pooleks, oh ma ei olegi päriselus põtra näinud. WRONG JOKES!
Pärast seda ütlemist mõned päevad hiljem nägingi tee ääres põtra ja sisetunne käskis pidurit vajutada.
Hea oli et tegin seda, sest põder sammus tuima näoga keset teed vahtima ja vaatas minuga tõtt oma kolm kena minutit.
Samal hetkel ema helistas ja mina teisel pool toru:,, Emme, päriselt põder vahib mulle otsa praegu!''
Vot niisugused lood! Tegelikult mis ma ikka lisan rohkem, püüdke päikest ja ärge põdraga kohtuge või? Just! Sildid: Kõht tühi aga süüa ei taha, Näginpõtra, PÕDER
